Theodoulos Gregoriou sündis 1956. aastal Nikosias. Ta kasvas üles vana vasekaevanduse lähistel ning see taust mõjutab teda siiani. Aastatel 1976–1981 õppis ta UNESCO stipendiumiga Bukarestis asuvas Nicolae Grigorescu nimelises kunstiinstituudis. Hiljem on ta kinkinud UNESCOle tänutäheks mõned oma teosed, näiteks 2010. aastal töö „Cellules Choirokitia“. Gregoriou jätkas oma õpinguid Prantsusmaa valitsuse stipendiumiga Pariisis asuvas keskuses Cité Internationale des Arts ja kunstikõrgkoolis École des Beaux-Arts (1986–1987).
Kunstiliselt pühendub Gregoriou eelkõige aja eri kihistustele. Ta püüab mõista aega ja sellele omistatud tähendusi ning keskendub aja voolavust tähistavatele sümbolitele ja viidetele. Samuti on tema jaoks oluline, millist mõju avaldab aeg meie sotsiaalsele teadvusele. Ta kasutab näiteks ajalisi kontraste, mille abil rõhutab aja möödumist ja juhib tähelepanu toimunud muutustele. Ta kombineerib primitiivseid või arheoloogilisi elemente elektroonika ja tehnoloogiaga ning loob materjalidest ja vahenditest uusi tähendusi või arusaamu. Vanad geomeetrilised vormid teisendatakse looduslikeks rakustruktuurideks või hoopis digimaailmale omasesse binaarformaati (01). Kunstnik ei kajasta teemasid otseselt, vaid keskendub pigem vihjetele ning see võimaldab tal uurida aja piiritlematust ja mõju.
„Choirokitia“ illustreerib tema loomingut hästi. Gregoriou on ammutanud inspiratsiooni Küprose samanimelisest arheoloogilisest alast ning selle kujust, ülesehitusest, väljanägemisest ja teadlaste poolt selle kohta kindlaks tehtud faktidest. Nende põhjal valminud taies põhineb ringjatel või lausa molekulaarsetel mustritel. Minevik ja olevik on kunstis läbi põimunud.
Mälul on Gregoriou loomingus väga oluline koht. Ühtlasi iseloomustavad tema loomingut mitmed seeriad ja installatsioonid, sh „Mental Geography“, mida sai näha Pariisis Louvre’i väljakul, ja „Personal Geography“.
Ta on osalenud paljudel soolo- ja rühmanäitustel, sh „Cyprus, from the Neolithic Period of Theodoulos Gregoriou“, Louvre, Pariis (2008); Tretjakovi galerii, Moskva (2007); UNESCO, Pariis (2006); Seoul Olympic Art Museum, Soul / Het Ianchelevici Museum, La Louvière / Kunsthalle, Mannheim / Oostende kaasaegse kunsti muuseum (2005); Museum Küppersmühle, Duisburg / Künstlerhaus Wien / Thessaloníki riiklik kaasaegse kunsti muuseum (2004); kaasaegse kunsti muuseum Les Abattoirs, Toulouse (2003); Jardin Royal, Toulouse (2002); „OPEN“, Lido, Veneetsia (2001); „North – South“, Rahvusmuuseum, Varssavi / Makedoonia kaasaegse kunsti muuseum, Thessaloníki (1999); L’espace d’Art Contemporain André Malraux, Colmar (1998); Veneetsia biennaal (1997); FRAC / CRAC, Alsace (1993); Centre Régional d’Art Contemporain Midi-Pyrénées, Toulouse (1992); „Aperto’90“, Veneetsia biennaal / Moodsa Kunsti Muuseum, Toulouse (1990).
Gregoriou elab ja töötab Küprosel ja Pariisis.
