Tim Gilman sündis 1971. aastal Connecticutis. Kultuuriringkondades tuntakse Gilmanit peamiselt kunstnikuna, kuid ta tegevusvaldkond on lai ja karjäär mitmekesine. Meedia ja kommunikatsiooni doktorikraadiga kunstnik ühendab oma töös kunsti ja turunduse, seades eesmärgiks kultuurilisi ettevõtmisi ja kultuuriasutusi tänapäevase sotsiaalse kaasatuse, läbipaistvuse ja kestliku majanduskasvu dünaamika kaudu ümber määratleda.
Selleks on ta ette võtnud mitmeid tavatuid projekte. Gilman on Times Square’il asuva, Kickstarteri projektist alguse saanud miniatuurse maailmamuuseumi Gulliver’s Gate asutaja ja kunstiline juht. Ta on töötanud Bodden Partnersi, McCann Ericksoni ja Wundermani reklaamikirjutaja ja loomingulise direktorina. Gilman on algatanud loomingulisi ettevõtmisi mitmes valdkonnas – ta on WNYC interdistsiplinaarse kunstiteemalise raadioprogrammi Studio 360 kaasasutaja, oli Praha suurima turundusasutuse Wunderman esimene kunstiline juht ning tegi koostööd Tšehhi funkbändiga Sexy Dancers nende kaks Grammyt võitnud kuldalbumi loomisel, mille andis välja Sony Music. Praegu on Gilman New Yorgi mittetulundusühenduse Resilience, Education, Training and Innovation Center (RETI) tegevdirektor. Tema juhtimisel tegeldakse selles keskuses linnakeskkonna vastupanuvõime tugevdamisega, võimaldamaks katastroofiolukordadeski uuenemispotentsiaali leida.
Oma mitmetahulist kogemust on Gilman külalislektorina tutvustanud mitmes kõrgkoolis, nende seas New Yorgi Columbia Ülikooli Graduate School of Architecture, Planning and Preservation, Parsons School of Design, School of the Visual Arts ja teised. Ta on kirjutanud kultuuriveergudel ja avaldanud raamatu „The Academy of Forgetting“, mis propageerib kriitilist mõtlemist kui akadeemilist metoodilist vahendit.
Tema kontseptuaalne kunstilooming sünnib alates 1998. aastast sümbioosis abikaasa Františka Gilmaniga. Tihti on nende teostes keeruline üht isikut teisest eristada. Nende loomingukorpus on multidistsiplinaarne, kuid meetodite, materjalide ja hoiakute mitmekesisuses eristuvad siiski teatavad põhiteemad. Üks juhtmõtteid on arhitektuuri kustutamine. Mitmes teoses esitatakse küsimus, kuidas vabaneda ehitatud massiühiskonnast, et saavutada suurem ruumiline tasakaal kohalolu ja puudumise vahel. Peidetud ruumide mõiste, näiteks uksetagune, trepialune või mäluruum, on samuti korduv motiiv. Mehaanilise ja inimpotentsiaali vastandamisel on püsiva tähelepanu all teabe säilitamine, kopeerimine ja kustutamine. Mälu kaudu käsitleb kunstnikepaar subjektiivsust, individuaalsust ja intiimsust, uurides seda sageli ruumiliste vahendite abil. Fragment ja tervik on ajatud motiivid, mis esinevad nende teostes arhitektoonilistes ja hüperrealistlikes variatsioonides.
