Titina Maselli sündis 1924. aastal Roomas. Üldjoontes jaguneb tema karjäär kahe riigi vahel: Itaalia, kus teda tunti ja hinnati peamiselt maalijana, ning Prantsusmaa, kus ta teenis suure tunnustuse lavakunstnikuna.
Kunstiliselt küsitles Maselli looming kaht tema kaasaja Itaalia avangardset kunstivoolu – futurismi ja popkunsti. Futurismi mõju ilmnes visuaalse huvina liikumise, dünaamilisuse ja kiiruse vastu. Kui esimese maailmasõja eelset põlvkonda võlusid militaarsus, masinad ja mootorid, siis Maselli keskendus pigem lihasjõule, atleetlikkusele ja antropomorfsetele vormidele. Tema peadpööritavad linnamaastikud kihasid rattureist, poksijaist ja tantsijaist, väljendades kunstniku obsessiivset huvi urbanistliku esteetika vastu. Seda kalduvust süvendas veelgi New Yorgis elatud ajavahemik.
Maselli seos popkunstiga väljendus rohkem värvikasutuses ja inimkeha kujutamises. Selles vallas inspireerisid teda kaasaegsed reklaamitavad. Eredad värvid, teravad kromaatilised kontrastid ja paksud tumedad piirjooned võtavad tema sportlastelt isikupära ja paiskavad nad idealiseeritud sümbolite sfääri, nagu seda tehakse ka reklaamis. Vaatamata mängule futurismi ja popkunstiga jäi Maselli siiski sõltumatuks kunstnikuisiksuseks. Nagu tema inimfiguuridest selgelt nähtub, huvitas teda rohkem konflikti kui objektide endi kujutamine.
Mõne aastaga kerkis Maselli Itaalia eliidi esiridadesse – 1948. aastal toimus tema esimene soolonäitus Galleria L’Obeliscos, 1950. aastal osales ta esimest korda Veneetsia biennaalil, 1955. aastal pidas juba teise isikunäituse Galleria La Tartarugas ning samal aastal naasis ka biennaalile. Sel ajal oli Itaalia taas tõusnud juhtivaks kultuurikeskuseks ning pealinnas Roomas seadsid end sisse rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud, nagu Cy Twombly ja Robert Rauschenberg.
1970. aastatel sai Maselli Prantsusmaal tuntuks lavakunstnikuna ning tegi koostööd silmapaistvate näitekirjanike, lavastajate ja näitlejatega, nagu Bernard Sobel, Jean Jourdheuil, Carlo Cecchi, Humbert Camerlo ja Klaus Michael Grüber. Töö teatrimaailmas oli tema jaoks maalikunstiga tihedalt seotud, samas ühendades ainulaadsel moel visuaalset aspekti ja kõneldud sõna. Maselli siht oli lasta tekstil ellu ärgata ja asustada kolmemõõtmeline lavaruum. Ta loobus maali kahemõõtmelisest illusioonist ruumiliste disainilahenduste kasuks, mis lasksid teosel hingata ja jätsid ruumi ka vaikusele.
Maselli suri 2005. aastal.
