Ulla Rantanen sündis 1938. aastal Keiteles. Aastatel 1955–1959 õppis ta Soome kunstiakadeemias (Suomen Taideakatemian koulu) graafikat. 2009. aastast alates on ta töötanud kunstiõppejõuna, kunstielust on ta aga suuresti kõrvale tõmbunud.
Tema loomingu mõju Soomes on siiski püsiv. Enim tunnustust on pälvinud Rantaneni söejoonistused, pliiatsijoonistused ja metallgraafika. Tema varajastes töödes on valdavad inimfiguurid, hilisemad keskenduvad rohkem objektidele, mida ta on jäädvustatud peaaegu fotograafiliselt, mõneti popkunsti laadis. 20. sajandi lõpus jõudis ta abstraktsionismi piirimaile, võttes omaks atmosfäärilisema looduskujutuse. Neist piltidest võib leida diskreetseid või sümboolseid vihjeid põhjamaisele loodusele.
Rantaneni 21. sajandi looming on inspireeritud ühest teisest kultuurilisest ja geograafilisest allikast – Aafrikast. Rantanen on eri aegadel elanud Keenias ja selle mõju on tema uuemates teostes tuntav.
Tema töid leidub ka avalikus ruumis, näiteks võib nimetada Kuusankoski ja Kajaani linna tellimusel valminud suuri seinamaalinguid. Ta on teinud ka illustratsioonid Frans Emil Sillanpää kogutud teostele (1988–1990).
Tema panust Soome nüüdiskunsti on tunnustatud mitme auhinnaga, nagu Cagnes-sur-Meri rahvusvahelise maalinäituse peaauhind (1980), Pro Finlandia medal (1985), Helsingi festivali (Helsingin juhlaviikot) aasta kunstniku aunimetus (1985) ja Soome kultuurifondi auhind (Suomen Kulttuurirahaston palkinto, 1989).
1985. aastal toimus Rantaneni suur ülevaatenäitus Helsingi kunstihoones (Helsingin Taidehalli) ja 2018. aastal Kouvola kunstimuuseumis (läbilõige 60 aasta loomingust).
