Walter Nobbe sündis 1941. aastal Malangis. 1950. aastal kolis tema perekond Madalmaadesse, kus ta õppis Haagi kuninglikus kunstiakadeemias Koninklijk Academie van Beeldende Kunsten, mille lõpetas 1964. aastal. Koos Pat Andreaga, kes lõpetas õpingud aasta hiljem, rentis ta stuudio, kus kogu õpetamisest vaba aja väsimatult eksperimenteeris (Nobbe oli kunstiõpetajaks esmalt keskkoolides, hiljem, 1969.–1973. aastal, Willem de Kooningi akadeemias (endine Academie van Beeldende Kunsten) Rotterdamis).
Tema esimene näitus toimus 1966. aastal Galerie 20 van Felix Valkis Arnhemis. Nobbe esines sellel näitusel koos ateljeekaaslase Pat Andreaga, kellest sai eluaegne sõber, kuigi nende looming ja karjäär võttis eri suuna (algaastatel mõjutas mõlemat siiski tugevalt õpetaja Co Westerik). Koos Peter Blokhuisiga asutati kunstirühmitus ABN, mida tunti ka nime all Nieuwe Haagse Realisten.
1971. aastal, saanud kuningliku maalistipendiumi, tegi Nobbe oma esimesed lavakujundus- ja kostüümilahendused Nederlands Dans Theateri jaoks. 1973. aastal alustas ta selle teatriga pikaajalist koostööd, algul koos Cliff Keuteri, seejärel Jiří Kyliáni ja hiljem Nacho Duatoga. Väljaspool Madalmaid töötas Nobbe sageli koos Christopher Bruce’iga mitmesuguste tantsutruppide heaks, nende seas Rambert Dance Company (varem Ballet Rambert), English National Ballet (London Festival Ballet), Cullberg Ballet, Gulbenkian ja Houston Ballet.
Tehnika valdkonnas pöördus Nobbe mineviku, eelkõige Itaalia renessansi ja Flaami primitivistide poole, et paremini omandada puitpaneelile maalimine, mida ta alusena eelistas lõuendile ja muudele tekstiilidele. Temaatiliselt olid kunstniku repertuaaris tähtsal kohal lapsed. Osalt inspireerituna külaskäikudest venna juurde, kes elas vaimse puudega laste kodus, pakkus laste naiivsus ja optimism talle neutraalset prismat, mille kaudu ümbritsevat maailma kujutada.
Nobbe suri 2005. aastal.
