Rui Sanches sündis 1954. aastal Lissabonis. Ta alustas 1974. aastal Lissabonis meditsiiniõpinguid, kuid jättis need kolmandal aastal pooleli ja pöördus kunsti poole. Ta asus õppima keskuses Ar.Co (Centro de Arte e Comunicação Visual) ning uskus olevat leidnud oma kutsumuse. Kahjuks oli aeg revolutsiooni tõttu keeruline ning kursused peatati. 1975. aasta suve lõpus suundus ta oma eelmise aasta õpetaja Pedro Vieira de Almeida kutsel Trás os Montes asuvasse Bragançasse, kus asus tööle kohalikus tehnilise toe büroos. 1976. aastal naasis ta Ar.Cosse ning osales joonistus- ja maalikursustel, mida korraldasid vastavalt Manuel Costa Cabral ja João Hogan.
Toonase Ar.Co disainiõppejõu Robin Fiori ärgitusel sõitis Sanches Londonisse inimestega kohtuma ja sealseid õppimisvõimalusi uurima. 1977. aasta mais sai ta loa alustada koolis Goldsmiths’ College bakalaureuseõpet. Kolme Londonis õpitud aasta jooksul jättis ta maalimise katki ning katsetas muude žanrite ja kunstivaldkondadega, aga ka keeltega (peamiselt installatsiooni vormis). Ta tutvus põhjalikult Londoni muuseumidega (eelkõige huvitas teda National Gallery of Art) ja sõbrustas kohaliku kunstiringkonna oluliste tegelastega, nagu Michael Craig-Martin, Yehuda Safran, Richard Wentworth, Tony Carter ja Sarat Maraj.
Ta tundis üha suuremat huvi Ameerika kunsti vastu ning otsustas astuda Yale’i ülikooli kunsti magistriõppesse. 1980. aasta augustis sõitiski ta tänu Calouste Gulbenkiani sihtasutuse stipendiumile Ameerika Ühendriikidesse. Inspireeriva keskkonnavahetuse tõttu hakkas ta senisest enam keskenduma skulptuurile ning tegelema esmajärjekorras puidu ja selle saadustega. Nagu Londoniski, sõbrustas ta oluliste kohalike kunstnikega, kelle sekka kuulusid Donald Judd, Vito Aconcci, George Trakas ja Barry le Va.
1982. aastal naasis ta Lissaboni ja hakkas endale ka Portugali kohalikul kunstimaastikul nime tegema. Järgmisel õppeaastal sai temast keskuse Ar.Co õppejõud. 1983. aastal osales ta Ar.Co graafikaosakonna õppejõudude tööde näituse raames esimest korda Lissabonis näitusel. 1984. aasta mais toimus tal esimene soolonäitus „Windows, maps, mirrors“ (SNBA Modern Art Gallery). 1986. aastal tegi ta Manuel Reisi tellimusel sisekujunduse Bairro Alto linnaosas asuvale erilisele baarile Frágil, mis oli 1980. aastatel kunstiinimeste armastatud kohtumispaik.
Hiljem on tal toimunud arvukalt olulisi näitusi ja ta on ette võtnud suuri projekte. Olulistest saavutustest tuleks ära mainida järgmised: esimene auhind konkursil Prémio Jovem Escultura Unicer, Serralves Foundation (1988); „Some martyred saints and an un-Catholic figure“, Galeria Atlântica, Porto (1990); koostöö Artforumiga (1990); „Drawings“, Centre for Modern Art, Calouste Gulbenkiani sihtasutus (1991); „Body Building“, Loja da Atalaia, Lissabon (1992); „Silence to light“, Watari Museum, Tokio (1992); terasskulptuur, metroojaam Olaias (1998); joonistuste antoloogia, kaasaegse kunsti muuseum, Funchal (1999); „To Marat“, joonistused, Francisco e Henrique Franco Museum (1999); „Sculpture+Drawing“, linnamuuseumi valge paviljon, Lissabon (2000); tagasivaatenäitus, Centro de Arte Moderna, Calouste Gulbenkiani sihtasutus (2001); Calouste Gulbenkiani sihtasutuse tellimused ning Sanchesi 50 aastat kestnud loometöö mälestusmedal (2006); „Solid and Liquid“, Porto Santo Museum, Porto (2006); joonistuste antoloogia, rändnäitus: Centro Cultural de Lagos, Centro Cultural de Cascais, Galeria Munícipal de Matosinhos (2006); „(in)forma“, suur antoloogiline näitus, Tavira munitsipaalmuuseum / Palácio da Galeria.
