Seraphita

Kunsti tõmme oli nii tugev, et Rui Sanches jättis meditsiiniõpingud kolmandal kursusel pooleli ja asus õppima sõltumatus kunstikoolis Ar. Co (Centro de Arte e Comunicação Visual). Sõjajärgsed ebakindlad ajad sundisid teda aga õpinguid katkestama ning ta suundus mujale haridust jätkama ja inspiratsiooni otsima. Aastatel 1977–1980 õppis Sanches Londonis Goldsmiths College’is, seejärel Yale’i Ülikoolis (1980–1982). Need rahvusvahelised kogemused tulid Sanchesi küsivale kunsntikuloomusele suuresti kasuks. Tal oli võimalus modernismi muutusi ja arengut vahetult kaasa elada. Ajajärgu põhjapanevad küsimused kajastuvad Sanchesi kunstis tänini. Tema töö ei lase end kergesti liigitada. Kunstniku teoste seas leidub nii seinaskulptuure kui ka mitmest materjalist kombineeritud installatsioone, väsimatult jätkab ta kehtivate piiride nihutamist. „Seraphita“ kaks odataolise ridvaga varustatud, vastakuti asetatud abstraktset figuuri meenutavad Sanchesi teist samal aastal valminud teost „Orpheus“. Ei ole selge, kas tegu on tantsu või kahevõitlusega, kuid lahutavast vahemaast hoolimata loob sümmeetria kujude vahele sideme.