Astratto

Kuigi Giulio Turcato oli Itaalia Teise maailmasõja järgse abstraktsionismi väljapaistev esindaja, ei saa teda kindlalt siduda ühegi selle perioodi kunstivooluga. Lõpetanud kunstiõpingud Veneetsias, asus ta Palermosse ja Milanosse ning 1943. aasta paiku püsivamalt Rooma. Pealinnas oli ta sage külaline kultuuriinimeste tuntud kohtumispaikades ja arendas välja edumeelsete kunstnike-mõttekaaslaste võrgustiku. Tollal oli võimatu kultuuri ja poliitikat lahus hoida. Pärast Itaalia vastupanuliikumises osalemist tahtis Turcato oma kunstilised ja poliitilised eelistused veelgi tihedamalt siduda. Nii kirjutas ta 1947. aastal alla formalismi manifestile ja asutas rühma Forma 1. 1952. aastal liitus ta rühmaga Gruppo degli Otto (koos Emilio Vedovaga, kellelt on EP kogus samuti üks töö). Turcato teoreetiline jäikus tekitas aga kiiresti pingeid nii nendes rühmades kui ka nendega seotud parteides. Astratto on Turcato 1970.–1980. aastate stiili hea näide. Futurismi ja hilisema abstraktse ekspressionismi metsikust ja kohati vägivaldsest olemusest eemaldudes taltsutas Turcato oma kunsti järk-järgult, pehmendas jooni ja värve, pakkudes tolle aja kohta ainulaadset pildilist mõtisklust. Selle maali peenes kromaatilises ja graafilises tasakaalus tulevad esile Turcato käsituse põhialused.