Nadar

Fabrizio Clerici õppis kõigepealt arhitektuuri ja sai 1937. aastal arhitekti diplomi. Sellele ametile iseloomulik detailsus ja terav silm panid pitseri kogu tema edasisele loomingule. Osava joonistajana ei teinud ta täpsuse ja detailikäsitluse küsimuses kunagi järeleandmisi, pigem vastupidi. Teda mõjutasid ja inspireerisid eelkõige renessanss- ja barokkperioodi suurmeistrid ja monumendid ning oma loomingus vihjab ta neile ajastutele pidevalt, olgu siis teema- või stiilivaliku kaudu. Arhitektuurilise ruumi armastus viis ta 1947. aastal ka lavakujunduse ja teatrikunsti maailma. Temast sai silmapaistev stsenograaf, kes töötas nii teatrietenduste, ooperite kui ka ballettidega. Ka Euroopa Parlamendi kaasaegse kunsti kollektsiooni kuuluva maali teemavalikust kumab läbi tema renessansiarmastus. „Nadar“ kujutab nimelt Félix Nadari, teise nimega Gaspard-Félix Tournachoni, aastatel 1820–1910 elanud tuntud ja lugupeetud fotograafi, karikaturisti, ajakirjanikku, kirjameest ja õhupallientusiasti ning samanimelistele tänavapiiretele nimeandjat, kes oli igas valdkonnas oma ajast ja võimalikuks peetavast sammu võrra ees ning pakkus kaasaegse renessanssmehena Clericile suurt huvi. Kunstniku käsituses on portreteeritava laiahaardelisust ka kõigiti näha: teda on kujutatud kolm korda, iga kord eri poosis ja meeleolus.